5 tõhusat nippi, millega ma vananemise peatasin
Olen viimaste aastatega vananemise mitte ainult peatanud, vaid suure osa selle protsessi tagajärgi kõrvaldanud. Kaheksa aastat tagasi, 30ndate alguses, tundsin end tõeliselt vanana. Mu jõud oli täiesti otsas, liigesed raksusid ja valutasid, näkku hakkasid kibekiirelt tekkima kortsud. Lisaks veel arvukalt terviseprobleeme, mida võiks heal juhul vanaemadele sobivaks pidada.
Tundsin tõelist hirmu tuleviku ees, sest ma suutsin hädavaevu oma turjal oleva kolme aastakümnega toime tulla.
Olin tol ajal nii enese kui ka teiste meelest tervislike eluviiside kehastus. Tegin ise kodus mahetoorainest süüa, liikusin iga päev aktiivselt, kandsin mahetekstiile, tegin ise mahekosmeetikat, oli visanud kodukeemia minema ning kasutasin selle asemel soodat ja äädikat. Mediteerisin. Mul olid toetavad inimesed ümber. Ilus kodu ja hea töökoht. Kõik oli korras. Ainult tervis ei olnud, ning käis iga päevaga üha enam alla. Vananesin aastaga vähemalt kümne võrra. Sest mul puudus arusaam sellest, mida minu keha tänapäeva stressirohkes ja toksilises maailmas vajab.
Kuid ma sain sellest mustast august välja. Tahan jagada Sinuga viit nippi, mis mind kõige rohkem on aidanud.
1) Juukseanalüüs oma tegeliku seisundi ja vajaduste välja selgitamiseks. Minu veri oli ka kõige hullematel hetkedel, kui hädavaevu end voodist püsti suutsin ajada, korras. Sest veri pole kude, kus energiat toodetakse. Veri on transpordivahend, mis peab iga päev kandma laiali kindla hulga toitaineid. Järgnevalt ma keskendun toitainetest mineraalainetele. Need toitained peavad elus püsimiseks veres kindlas vahemikus olema. Veri ei näita seda, kust need ained saadakse ja kas seda tehakse millegi arvelt. Kas need tulevad toidust, nagu meie ehituskivid peaksid tulema, või tõmmatakse need luudest, hammastest, organitest ehk siis varudes, mida keha on aegade jooksul korjanud. Veri ei näita, kas organites on olemas piisavad varud. Ainult seda, et kusagilt on olnud neid aineid veel võimalik võtta. Seni, kuni kehas miskit veel välja tõmmata on, seni on veri ka korras. Sellepärast saabki arvukate vaevustega olla veri korras. Nii nagu ka minul oli. Juuksed näitasid kätte kõik selle, mis minus toimus – toitainepuudus, palju toksilisi metalle, süsivesikute talumatus, suutmatus seedida rasvu, suutmatus vabaneda toksilistest jääkidest, nõrk immuunreaktsioon, ülipinges närvisüsteem. Ma olin kehakeemialt tõesti lubjastunud vanainimene, kes seisis elu ja surma lahutava kuristiku äärel, mitte 30ndates noor naine.
2) Mineraalainerikas terviktoit. Minu uus toitumine hakkas paljuski erinema sellest, mida meile tänasel päeval tervisliku toiduna soovitatakse. Tavapärane tervislik sisaldab nii vähe mineraalaineid ja palju niigi nappe mineraalainevarusid hävitavat, et sellega tõelist heaolu ei saavuta. Ma söön iga päev suured kuhjad kuumtöödeldud köögivilja, mõõdukalt loomset valku ja head rasva, juurde pisut teravilja ja häid pähkleid-seemned.
3) Minu kehakeemiaga sobivad toidulisandid. See et teadlased on avastanud ühe või teise aine hea toime organismile, ei tähenda, et nüüd pead lippama seda võtma. Jah, me elame maailmas, kus toitainevaese toidu tõttu on vaja toidulisandeid. Kuid kehakeemia seisund määrab ära selle, mis parasjagu toimib ja mis hoopis kahjulik. Juukseanalüüs näitas, et suurte koguste magneesiumi ja C-vitamiiniga olin ära rikkunud oma immuunreaktsiooni. Lisaks sain teada, et toidulisandite mõjule pääsemiseks peab sööma ainult terviktoitu. Võttes ainult seda, mida minu kehakeemia parasjagu nõudis, hakkasin tundma suurt muutust enesetundes.
4) Detoks. Keha puhastamine sai minu igapäevase elu möödapääsmatuks osaks. Juua iga päev smuutit või paar korda aastas paastuda tänapäevase erakordse toksiinide koormusele suurt midagi ei tee, pigem mõjub see kehakeemiale hävitavalt. Selle asemel on vaja midagi hoopis tõhusamat. Ühe näitena toon igapäevase, madalal temperatuuril saunateraapia. See on hõlbus viis tuua toksiinid higiga naha pinnale. Põhjalik igapäevane detoks, mis koosneb lisaks saunale veel muudestki tegevustest, on muutnud kardinaalselt mu enesetunnet.
5) Puhkus. Hakkasin austama oma keha häirekella – väsimust, ja muutsin oma elu nii, et sain võimalikult palju puhata. Seda nii rahulike tegevuste kui ka une vormis. Võtan igal ööl vähemalt 9 tundi magamiseks, sest vaid unes saab keha end taastada. Esimestel aastatel magasin ka lõunaund. Tegin põhjaliku inventuuri oma igapäevas ja jätsin alles vaid hädavajaliku. Nii sai mu keha puhata ja taastuda.
Need on kõige olulisemad muutused, mis ma oma elus tegin. Kuid lisasin neile veel palju väikseid abistavaid detaile. Kokku on see toonud mulle sellise energia ja rahulolu, mida kunagi varem tundnud pole. Ja ma olen täna, 41aastasena palju-palju noorem kui veel mõned aastad tagasi.
Ma naudin elujõudu kui suurimat väärtust. Ma armastan aidata teistes elujõudu sütitada. Kas ka Sina tahad nende inimeste hulka kuuluda ja vananemise peatada?