Täna tahan Sinuga rääkida kroonilisest põletikust läbi elujõu prisma.
Põletik iseenesest ei ole vaenlane.
Vastupidi – see on üks keha kaitse- ja taastumismehhanisme.
Kui saame vigastada või organism puutub kokku millegagi, mida immuunsüsteem peab ohuks, käivitab keha terve rea protsesse, mille eesmärk on meid kaitsta ja kahjustusega toime tulla.
Probleem tekib siis, kui põletikuline aktiivsus jääb kestma.
Keha on justkui pidevas valmisolekus.
See ei pruugi tähendada kõrget palavikku, tugevat valu või midagi muud silmatorkavat. Madal põletikuline aktiivsus võib kulgeda palju märkamatumalt ning olla seotud ainevahetuse ja paljude krooniliste terviseseisunditega.
Minu jaoks on siin oluline üks mõtteviisi muutus:
me ei pea võitlema oma keha vastu. Tasub küsida, miks tal on põhjust jätkuvalt häirekella helistada.
Ja siin jõuame jälle igapäevaste valikuteni.
Ma ei usu, et üks toiduaine tekitaks või üks toiduaine raviks kroonilist põletikku.
Kuid leian, et kõik, mida teeme päevast päeva, kujundab keskkonda, milles meie keha peab toimima.
Üks lihtne koht, kust alustada, on loobuda lisatud suhkrust ja kõrgelt töödeldud toidust.
Mitte karistuseks. Vaid selleks, et teha oma toidulaual rohkem ruumi päris, toitainerikkale toidule.
Mida rohkem on menüüs toitu, millest keha saab valku, mineraalaineid, vitamiine, kiudaineid ja häid rasvu, seda paremad ehitusmaterjalid me talle anname.
Minu jaoks ongi elujõutoitumise küsimus alati: mida see toit kehale annab?
Mitte kalorite mõttes, vaid mõeldes materjalile, millest ennast üles ehitada.
Millest võiksid alustada?
- Vali võimalikult palju puhast terviktoitu, mille koostist ja päritolu tead.
- Jäta kõrvale lisatud suhkur ja rafineeritud jahutooted ning tee nende asemel ruumi toitainerikkale toidule.
- Vali rasvaallikad teadlikult ja eelista võimalikult vähe töödeldud toitu.
- Väldi lihasaadusi – neis on sageli palju peidetud lisaaineid.
- Võta unele päriselt aega – sest taastumine vajab aega.
- Mine iga päev õue ja rohelusse, kui vähegi võimalik. Kõnni, hinga, vaata kaugusesse ja lase närvisüsteemil pidevast infovoost eemalduda.
- Tekita päevas tehnoloogiavabu hetki, eriti enne und.
- Ära täida kogu päeva tegemistega. Puhkus ei ole tasu pärast kõige ärategemist. See on üks keha vajadustest.
Ja kõige selle juures pea meeles:
Sinu keha ei tööta Sinu vastu.
Põletik, väsimus ja muud märguanded ei ole moraalne hinnang sellele, kas oled olnud „tubli“.
Need on keha teave.
Mida paremini õpime seda teavet kuulama, seda teadlikumalt saame luua kehale tingimusi, milles tal on võimalik hästi toimida.
Just sellest suuremast tervikpildist kirjutan ka „Elujõu käsiraamatus“ – kuidas vaadata väsimusest ja üksikutest sümptomitest kaugemale ning hakata samm-sammult toetama oma elujõudu.
👉 Tutvu „Elujõu käsiraamatuga“
Sa ei pea kõike korraga muutma.
Vali üks asi, millega saad oma keha juba täna natuke paremini toetada. Sellest tekib peagi motivatsioon võtta ette järgmine samm enese toetamiseks.
Ehedat elujõudu soovides
Kairi