
Enne, kui saan sind kutsuda paastumise teema üle mõtlema, tahan kõigepealt jagada mõtet, mis minu jaoks sügavalt oluline on: miks me tänasel päeval nii sageli tunneme end väsinuna, ülekoormatuna, tasakaalust väljas?
Selle juur ei peitu meis endis, vaid keskkonnas, milles me elame – ja kuidas see meid mõjutab. Meie kehad on loomult tugevad, targad ja vastupidavad. Aga kui neil pole piisavalt tuge, mida nad vajavad – ehedat toitu, puhast vett, rahu ja turvalisust –, siis nad väsivad. Mitte nõrkusest, vaid armastusest – püüdes iga päev meie eest parimal viisil hoolt kanda.
Kui kehas on külluses seda, mida ta vajab – toitaineid, puhast energiat, toetust – siis on ta nagu kodu, kus on soe, valgus sees ja ukse ees tuulelukk. Meie meel on selge, emotsioonid rahulikud, energia kandub hommikust õhtusse, elu kannab meid.
Aga mis juhtub siis, kui me sellesse seisundisse tahame jõuda läbi paastumise? Seda on juba iidsetes tarkustes soovitatud – aga need soovitused sündisid hoopis teises maailmas.
Tänane maailm on teistsugune. Meie toit on tihti töötlemisega toitainetest tühjaks jäänud, vees leidub aineid, mis sinna kuuluda ei tohiks, õhk kannab nähtamatut koormust. Me elame keskkonnas, mis väsitab meid rohkem, kui arvame.
Miks võib paastumine tänases päevas olla kehale hoopis koormav?
💧 Toksiinide ärkamine: Kui me paastume, võib keha hakata vabastama endast kõike, mida ta on seni vaikselt hoidnud, et meid kaitsta. Kui see juhtub liiga kiiresti ja tugeva koormusena, võib keha jääda ilma vajaliku toetuseta. Ta ei tee seda pahatahtlikult – ta lihtsalt teeb, mida oskab, kuid toksiinid ujutavad meid üle ja võivad olulist kahju tekitada.
💪 Keha enda varude kasutamine: Kui keha ei saa piisavalt kütust väljastpoolt, peab ta selle võtma seestpoolt. See võib tähendada, et kasutusele lähevad lihased ja mineraalivarud, mida on väga raske taastada – eriti tänapäevases, toitainetevaeses maailmas.
🌿 Toitainepuuduse süvenemine: Elu ei taha, et me end ilma jätaks. Elu tahab, et me end täidaks. Toetaks. Hoolitseks. Paast võib mõneks hetkeks anda tunde selgusest, aga kui me ei võta keha vajaduste täitmist ette palju sügavamalt, ei ole see kestlik, kuna süvendab toitainepuudust niigi nappusega oludes.
Minu mentor, kes aastaid paastuspaas inimesi juhendas, nägi lähedalt, mida tegelikult tähendab paastumine tänases maailmas. See kogemus õpetas teda, ja läbi tema ka mind otsima keha toetamiseks meie muutunud maailmas selliseid võimalusi, mida ta tõeliselt vajab.
Kui üldse, siis võiks paastumine olla üks osa looduslikust rütmist – näiteks palaviku ajal, kui keha ise soovib pausi. Või vahelduvpaastumisena, aga mitte pikema isetekitatud koormusena keskkonnas, kus keha niigi teeb imeinimese tööd.
Aga miks tundub, et paastumine vahel justkui toimib?
On tõsi, et mõnel inimesel võib paastumine näida kui värske algus. Siin on kolm põhjust, miks see tunne võib tekkida – aga olgem selles ausad ja hellad, ilma liigse vaimustuseta.
🌬️ Teine hingamine.
Vahel, kui keha satub paastudes tugeva väljakutse alla, toimub midagi, mida tuntakse teise hingamisena. Nagu sportlased kogevad pingutuse tipphetkel korraks uut jõulainet, võib ka keha paastudes hetkeks mobiliseerida kõik ressursid ja hakata usinalt puhastama. See võib tunduda tõelise elujõuna. Aga see ei sünni sügavast toetatusest, vaid pingutusest – keha annab endast viimase. Ja kuigi see võib pakkuda ajutist kergust, ei ole see lahendus, mis toetaks keha pikaajaliselt. See on justkui hingetõmme enne veel suuremat väsimust.
🍃 Ajutine kergendus.
Kui paastu ajal ei lisandu kehasse uut koormust, nagu töödeldud toitu või lisandeid, on kehal tõesti vähem ülesandeid. Ta saab ajutiselt keskenduda tasakaalu taastamisele. Kuid see toimub sageli varudest – ilma uue toeta. Mõned ebamugavused võivad väheneda, aga see toimub sageli varjatud hinnaga. Keha ei saa jätkusuutlikku tuge ja võib pidada vajalikuks mõne toksilise ühendi tagasi talletamist, kuna õigeid mineraale ja tuge ei lisandu. Nii jääb tegelik põhjus – sügav vajadus toite ja kaitse järele – ikka alles.
🌱 Hilisemad head valikud.
Väga tihti tunnevad inimesed pärast paastu, et nad soovivad oma kehaga paremat suhet – ja see on kahtlemata ilus. Nad hakkavad sööma teadlikumalt, liikuma rahulikumalt, võtma aega enda jaoks. Ja just need valikud toovadki tasakaalu. Mitte paast iseenesest, vaid armastusest sündinud otsused pärast seda. See on koht, kust ehe muutus tegelikult algab – mitte tühjuse kaudu, vaid külluse loomise kaudu.
Mida siis valida, kui mitte paast?
🌱 Vali ehedad, päris toidud – värsked köögiviljad, elurikkad rasvad, piisav valk.
🌱 Joo puhast vett.
🌱 Loo endale keskkond, kus su keha tunneb end turvaliselt.
🌱 Toeta, mitte ära võta.
🌱 Liigu, maga, hingaa… mitte eesmärgiga saavutada, vaid hoolitseda.
Meie kehad ei taha, et me neid “parandaks”. Nad tahavad, et me neid kuulaks. Armastaks. Toetaks. Ja kui me seda teeme, siis hakkabki midagi väga erilist juhtuma – püsiv, pehme ja sügavalt taastav heaolu.
Kuidas end teadlikult toita ning puhastada, siis loe sellest lähemalt “Elujõu käsiraamatust” – sinna olen pannud oma aastate kogemused ja teekonna, kuidas toetada keha tänapäeva maailmas päriselt ja armastusega. Me elame ajastul, kus paljud vanad lahendused ei kanna meid enam. Me püüame täita oma sügavamaid vajadusi millegagi, mis neid enam ei toida. See raamat loob ruumi, kus saad taasühenduda oma loomuliku väe ja eluenergiaga uudsetel viisidel.
Raamatuga tutvumiseks vajuta siia!
Ehedat elujõudu soovides
Kairi
Foto: Pexels