Kairi kuha

3 põhjust, miks paastumine on tervisele ohtlik

Pixabay tasuta pildibaasist

Enne veel, kui msa saan paastumise juurde minna, pean kõigepealt arutama teemal, miks on tänasel päeval nii palju tervisehädasid ja väsimust. Vastus peitub väheses vastupanuvõimes stressi tekitajatele. Seda tingib ennekõike toitainete puudus ja ebaloomulik eluviis. Kui meie organismil on olemas külluses kõike, mida ta oma elutegevuseks vajab, siis suudab ta stressile hästi vastu panna. Toitainetega täidetud kehas on meie meel rahulik, emotsioonid ei „kee üle“, energiat on hommikust õhtuni energiat ja on suutlikkus eluga hästi toime tulla.

Mis nüüd saab, kui me hakkame oma enesetunde turgutamiseks paastuma? Paastumine on ju piibliski soovitatud ja peaks olema igati õige viis oma tervist parandada. Kuid see soovitus on antud kardinaalselt teistsugusteks oludeks, kui need, mis meil siin ja praegu valitsevad.

Tuleme tänapäeva reaalsuse juurde – toitainevaene toit, mis kõrgtöödeldud, täis lisaaineid ja palju muud toksilist. Toit, mis ei täida meie vajadusi. Vesi, mis sisaldab raskemetalle, pestitsiide, ravimijääke ja kes teab mida veel. Õhk, mis suurlinnastutes enam korralikult läbigi ei paista. Siseviimistlusmaterjalid, mis õhkavad toksiine.

Pehmemööbel ja ülerõivad, mis väga toksiliste leegiaeglustajatega töödeldud. Nimekiri võiks pikalt jätkuda, aga ma olen end juba arusaadavaks teinud ega hakka kõike üles lugema.

Läheme täpsemaks ja vaatame põhjuseid, miks paastumine on ohtlik

  1. Toksiinide laviin. Kõik see, millega me kokku puutume, on mingil määral toksiline. Meie koormatud organism ei suuda neid toksiine täies mahus töödelda ja ladustab neid luudesse ja organitesse, aga ennekõike rasvkoesse. Paastumise kiire kaalulangetus vallandab tõelise toksilise kriisi, kus keha ujutatakse rasvkoest vabanenud toksiliste ainetega üle. Need toksiinid jõuavad verega kõikidesse kudedesse ja võivad seal olulisi kahjustusi tekitada. Pärast paastu käivitub keha häirekell, mis suure tõenäosusega nõuab rasvakudede kiiret taastamist saasttoidu abil.
  2. Kannibalism. Keha hakkab lisaks rasvavarudele ka lihaskudet energiaks lagundama. Selleks et keha saaks toota glükoosi, on tal vaja algaineid nii rasvast kui ka valgust. Lihased ei ole õnneks primaarne energiaallikas, aga kõhnadel inimestel võib ka see vähene, mis sealt võetakse, osutuda tõsiseks probleemiks. Juukseanalüüside järgi vaadates on suuremal osal täiskasvanutest valgusüntees kasin. Seega kannibaliseerida oma suure vaevaga loodud lihaseid on kahjulik, sest nende taastamine on vaevarikas. Viie aastakümne eest see veel nii ei olnud, kuid praegu on see kujunenud tõsiseks probleemiks.
  3. Toitainepuudus. Nagu öeldud, siis paastuv inimene kasutab rasva ja lihast energia tootmiseks. Kuid need pole ainsad, mida tarvis. Eriti kriitiline on olukord mineraalainetega. Mineraalained on keha süüteküünlad ning neid on vaja kogu aeg. Näiteks selleks, et toota ensüüme, meie elutegevuse võimaldajaid. Kehal peavad ensüümitootmiseks vajalikud mineraalained alati võtta olema, muidu elu lõpeb. Vajalike mineraalide puudumisel lähevad käiku nendega mingilgi määral sarnase käitumise või aatommassiga toksilised metallid. Paastudes peab keha tegema meeletuid samme ja tõmbama luudest, hammastest ja organitest välja mineraalainevarusid. Tänasel päeval on need varud kehva toidu tõttu niigi napid, sellepärast on paastumisel laastav mõju mineraalainevarudele. See võib osutuda eluohtlikuks!

Aga paastumine annab ju tulemusi! Toon samuti välja kolm asjaolu, mis seda võimaldavad.

  1. Teine hingamine. Osadel inimestel „ärkab“ keha üles ja hakkab hooga toksiine töötlema. Kahjuks võib sellega kaasneda n-ö teine hingamine, nähtus, mida ehk spordist tead. See on olukord, kus keha ränga koormuse all nõrkemise äärel järsku end kogub ja tekib uus jõulaine, teine hingamine. See on organismi tõsine piitsutamine ning ei arvesta üldse keha tegelike vajadustega ja võib hiljem rängalt kätte maksta.
  2. Vähem ülesandeid. Kuni ei paastumise ajal ei panda saasttoitu juurde, on organismil täita palju vähem ülesandeid ja ta saab toksiinidele keskenduda. Nii võib mõnigi konditsioon paraneda, aga see on miinusmärgiga paranemine. Osa vallandunud toksilisi metalle tagasi, sest õigeid mineraalaineid ei tule peale. Toksilisus ja toitainepuuduse probleem kui vähenenud vastupanuvõime tegelik põhjus jääb lahendamata.
  3. Hilisemad muudatused. Paljud inimesed jätkavad pärast paastumist tervislikemate eluviiside ja toitumisega, mis aitab nende seisundit parandada.

Minu mentor, kes on õpetanud mulle kehakeemia tasakaalustamist ja tänapäeva inimese tõelisi vajadusi, töötas aastaid paastuspaas ja nägi pidevalt pealt seda, mis seal toimus. Kuidas inimesed seal kokku kukkusid ja raskes seisundis haiglasse viidi. Kuidas neil vallandunud toksiinide ja toitainepuuduse tõttu hiljem kroonilisi haiguseid diagnoositi. Ta tuli sellelt töölt ära ja hakkas õppima tänapäeva muutunud keskkonnas elava inimese tõelisi vajadusi, et inimeste seisundit turvaliselt ja jätkusuutlikult parandada. Mõistes sügavalt tema õpetusi, ei soovita ka mina kellelgi paastuda. Kui siis ainult lühikest aega palavikuga voodis lamades, et keha saaks akuutse haigushooga võidelda. Aga mitte rohkemat.

Organismi tuleb tänasel päeval taastada toitainete abil, mitte nendest ilma jätmisega.

Olud ei ole paastumiseks praegu soodsad. Loe veelkord läbi eespool nimetatud kolm põhjust, miks paastumine on ohtlik. Sa ju ei taha seda oma kehale teha? Süües vaid loomulikke terviktoite, tarbides ohtralt köögivilja, mõõdukalt loomset valku ja rasva, täidad oma keha tõelised vajadused ning saavutad hoopis teisest klassist tulemused kui paastudes. Nii saavutad püsiva ja eheda heaolu!