Veri korras, aga jõudu ei ole?

Minu keha ütles mulle kunagi väga selgelt: “Me ei saa enam nii edasi minna.” Ja ma kuulasin teda, mitte teisi.

Kaksteist aastat tagasi varisesin lihtsalt kokku. Mu keha karjus — läbi migreenide, ärevuse, unehäirete, krooniliste külmetuste. Nägin välja nagu kurnatud vari iseendast. Aga mu vereproovid olid korras.

Kui paljud peavad veel käima läbi selle teekonna, kus jõudu ei ole ja abi ka ei leia, sest veri ei näidanud midagi?
Kui palju käiakse ringi, naeratus näol, samas kui seestpoolt kõik laguneb?

Mulle öeldi, et kõik on peas kinni. Täna ma tean, et see ei olnud peas kinni. See oli mu keha appihüüd, et süsteem ei suutnud sellistes tingimustes enam ennast ülal pidada. Energia lõppes otsa. Keha läks säästurežiimile.

Aga veri? Veri on lihtsalt transport-tööline. Ta ei näita, kas varud on otsas. Ta näitab ainult, et keha on veel suutnud kusagilt midagi välja pigistada.

Ja kuni kehal on kusagilt võtta — olgu see organitest, kudedest, luustikust — on verepilt “normis”. Aga see “norm” ei pruugi tähendada head enesetunnet.

Ma elasin “ideaalselt”: mahetoit, meditatsioon, jooksmine, keemiavaba kodu, toetavad inimesed. Ja ometi kadus elujõud käest. See pani mind küsima: “Mida ma ei näe?”

Vastused sain juukseanalüüsist, mis kõnetas mind kohe. See näitas elu tegelikku pilti:
– toitainete puudus
– raskemetallide kuhjumine
– seedeprobleemid
– ülepinge
– detoksivõimetus
– närvisüsteemi kurnatus

Kõik, mida ma tundsin, oli seal mustvalgelt kirjas, mitte minu kujutlusvõime vili.

Ja siis tegin otsuse. Mitte enam loota levinud paradigmale, vaid luua isiklik taastumisteekond, mis sobib just minu kehale.

– Vahetasin tavapärase terivsliku toitumise selle vastu, mida mu keha suudab omastada.
– Hakkasin võtma vajalikke lisandeid, mitte neid, mida ajakirjatrendid soovitasid.
– Puhastasin end järjepidevalt, mitte hooajaliselt.
– Muutsin elutempot ja võtsin motoks rahu, lihtsuse, jalutuskäigud, taastumise.
– Viskasin välja to-do-listi ja valisin puhata.

Täna ma ei ole enam sama inimene. Mul on energiat, kohalolu, selgust. Ma olen enesekindel, rahulik ja püsivalt elujõuline. Mu keha tänab mind iga päev. Ja nüüd ma süütan sama elujõu teistes.

Mineraalained on keha süüteküünlad. Kui need on paigas, ärkame ellu, päriselt.

Kui sa tunned, et su keha on väsinud, aga vereanalüüs ütleb “korras” — siis sa tead, et see ei ole lõpp. See on kutse uuele teekonnale.

Ma olen siin, et aidata sul jõuda sügavamale. Kas Sa soovid oma elujõu uuesti üles leida?

👉 Kirjuta mulle.
Süütame koos su tule uuesti.