Kairi kuha

Mida juukseanalüüs näitab?

  1. Mineraalainete puudused. Igal mineraalainel on organismis oma ülesanded. Mis juhtub, kui me sööme toitu, mis on mineraalainetest „puhas“? Ilmselgelt hakkavad kannatama need keha funktsioonid, mis sellest ainest sõltuvad. Meie keha peab kogu aeg tootma ensüüme, kehas toimuvate reaktsioonide kiirendajaid. Ilma ensüümita võiks üheks protsessiks kuluda päev või paar, ensüümi abil vaid murdosa sekundist. Me ei saa ensüümideta hetkegi elada. Ensüümid peab keha ise vastavalt vajadustele tootma. Suurem osa ensüüme vajab tootmiseks-kasutamiseks mineraalaineid. Seepärast peab neist alati varu olema. Kuidas me püsime elus, kui toit neist puhas? Keha on kaval ja ta kasutab toitemineraalide asemel toksilisi mineraalaineid, mis on sarnase aatommassiga või käituvad mingis aspektis sarnaselt. Siit koorubki välja järgmine näitaja juukseanalüüsil.
  2. Toksilised metallid. Iga toksilise metalliga kaasneb rida vaevuseid. Juustest on kohe näha, miks inimene end ühel või teisel viisil tunneb – toitemineraalainete puudus ja toksiliste mineraalainete küllus näitavad alati selle ära. Kuidas peab end tundma inimene, kel on kilpnäärmes joodi asemel ülitoksilised fluoriidiühendid? Või ajus rahustava ja kõrgemat mõtlemist soodustava tsingi asemel elavhõbe?
  3. Oksüdatsiooni kiirus. See tõenäoliselt võõras termin on organismi tugevuse number üks näitaja. Oksüdatsiooni kiirus on aeg, mis organismil kulub toidust energia saamiseks. Õigeaegne ja pidev toitainetega varustatus on keha protsesside toimimiseks A ja O. Keha töötab optimaalselt siis, kui ta saab optimaalsel kiirusel toitained kätte. Tüüpilise täiskasvanu keha kulutab liiga palju aega toidust energia saamiseks – sestap on ta ka pidevalt väsinud. Tüüpilise lapse keha saab toidust energia kätte liiga kiiresti – sestap on ta ka pidevalt ärritunud ega suuda keskenduda. Optimaalne, tasakaalus oksüdatsioon tagab inimesele suurepärase enesetunde, tugeva tervise ja maksimaalse potentsiaali kasutuse.
  4. Elujõu suurus. Vastavad näitajad annavad kõige rohkem infot selle kohta, kui palju on kehal ressurssi eluga toime tulla ehk milline on vastupanuvõime. Stress ei murra keha, mille elujõud on suur. Juukseanalüüse on tehtud nelja aastakümne jooksul ning selle ajaga on esmaanalüüside tulemused väga palju kehvemaks läinud. See muutus on kooskõlas rahva üldtervise allakäiguga ja väsimuse epideemiaga.
  5. Närvisüsteemi seisund. Me peaksime hõlpsalt pärast stressiolukorda rahuseisundisse tagasi minema. Paraku suurem osa inimesi elab juukseanalüüsi kinnitusel pidevas võitle-või-põgene seisundis. See on keha jaoks tõesti kurnav. Miks selline kurnav seisund lukustub? Väsinud inimene tahab loomulikult puhata. Kuid tal on igapäevased kohustused, mille täitmiseks peab end tagant piitsutama. See ajab puhkust ootava keha marru ja nii tekibki pidev võitle-või-põgene seisund. Selles seisus ei saa keha end taastada, korralikult toitu seedida ega lõõgastuda. Mida aeg edasi, seda kurnatum niisuguses seisus närvisüsteemiga inimene on.
  6. Emotsionaalne trauma. Juustest on kenasti näha ka see, kui organism ei ole suutnud emotsionaalsest traumast vabaneda. Iga trauma väljendub toksilise mustrina ning kui neid on palju, hakkavad need organismi toimimist häirima. Mõnel inimesel on näha ka lukustunud vaikeemotsioonid, nagu hirm või viha, millest ta ise üldse teadlik olla ei pruugi. Ta on lihtsalt sedavõrd harjunud nendega elama ega adugi, kuidas need tema elu mõjutavad.
  7. Energia tootmine. Kui hästi suudavad keha peamised energia tootmisega seotud organid, kilpnääre ja neerupealised, seda protsessi reguleerida? Keskmisel tänapäeva täiskasvanul on energi atootmine miinuses, paljudel kohe päris kõvasti. Välja läheb oluliselt rohkem kui sisse tuleb. Kuidas see on võimalik? Keha „sööb“ oma kudesid ja kulutab ensüümide tootmiseks neist kudedest saadud mineraalainevarusid. Ega ilma asjata siit-sealt ja kolmandast kohast valuta.
  8. Valgusüntees. Kogu meie elutegevuse aluseks on valkude sünteesimine. Seega on tegemist kriitilise näitajaga, mida jälgida. Selle näitajaga on seotud ka organismi võime seedida liha. Just loomse valgu omastamise võime näitab elujõu suurust. Paljud inimesed tunnevad punase liha söömise järel ebamugavust. Taimetoitluse üha suurem levik näitab, kui palju nõrgemaks on tänapäeva inimene jäänud ja kui raske on tal liha seedida. Optimaalset valgusünteesi, kus keha suudab valke lõhustada ja üles ehitada tasakaalustatult, kohtab tänasel päeval juukseanalüüsidel harva.
  9. Süsivesikute taluvus. Keskmine inimene pidada sööma nädalas rohkem kui kilo suhkrut. See on ilmselge liig meie evolutsioonilist suhkrutarbimist silmas pidades. Lisaks on suhkur mineraalainetest vaba ning selle metaboliseerimine nõuab pidevat mineraalainete „röövimist“ organitest-luudest-hammastest. Kuid ka objektiivselt vähe süsivesikuid tarbiv inimene võib olla ammu ületanud oma taluvuspiiri. Igaühel on see erinev ja ilma juukseanalüüsita on seda piiri keeruline ennustada. Seepärast ei ole otstarbekas lähtuda süsivesikute tarbimisel mõõduka piiramise põhimõttest. Ühel on pea olematu kogus päevas liig, teine saab hakkama päris paljuga.
  10. Maksa ja neerude koormatus. Kui hästi tulevad elimineerivad organid oma tööga toime? Kas nad on alla andnud või töötavad ülekoormusel? Osadel inimestel on juukseanalüüsil nähtus, mida spordis teiseks hingamiseks nimetatakse – ülikurnatud seisundis tekib järsku energia. Toksiinid, kui need teatud piirini kuhjuvad, piitsutavad organismi ühtäkki päris edukalt tööle. Siit ka vastus küsimusele, kuidas on võimalik, et end hästi tundev ja haigustevaba inimene järsku jala pealt sureb? Ta on elanud toksiliste ainete energiast, mis võib olla väga tugev. Ühel hetkel annab keha järele, sest toksilisust ei saa lõputult taluda. Maks ja neerud vajavad abi toksiliste jääkidega toime tulekuks.

Kokkuvõtvalt võib juukseanalüüsi nimetada keha stressireaktsiooni analüüsiks. Me saame näha, kui suur on organismi vastupanuvõime stressi tekitajatele – kas ta tuleb nendega toime või vajab tasakaalustamist.